Piiriülesed e-kaubanduse maksud EL-is alates 1. juuli 2021
Euroopa Liidus (EL) viiakse läbi põhjalikud reformid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (edaspidi lõpptarbija) piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas. ELi käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ on sellekohased muudatused juba sisse viidud jõustumisajaga 1. juuli 2021, samaks ajaks peavad kõik liikmesriigid muutma ka oma käibemaksuseadusi. Eesti käibemaksuseaduses tegi Riigikogu vastavad muudatused 10. veebruaril ja need avaldati Riigi Teatajas 23.02.2021. Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.
Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe (e-poodi omav isik teatud juhul ka Eestis tekkiva käibe) ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.
Kaotatakse praegu ELi liikmesriikides kehtivad kaugmüügi piirmäärad. Kasutusele võetakse üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele. Kui piirmäära ei ületata, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära. Kui piirmäär on ületatud ja on valitud OSS erikord, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile ja lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu.
Piiriülesed e-kaubanduse maksud pähklikoores
- Laiendatakse teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate digiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (niinimetatud MOSS erikord) ka teistele teenustele, mida osutatakse teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele ja mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, ning ühendusesisesele kaugmüügile;
- Kehtestatakse sarnane erikord ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile;
- Kaotatakse praegu kehtivad ühendusesisese kaugmüügi künnised ja sätestatakse, et kui isiku poolt teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate digiteenuste käive ning ühendusesisene kaugmüük kokku ei ületa kalendriaasta jooksul 10 000 eurot, siis ta võib maksustada teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatud digiteenused ja ühendusesisese kaugmüügi oma asukohariigi reeglite kohaselt ning kui see künnis saab ületatud, tekib maksukohustus ostja liikmesriigis;
- Kaotatakse ühendusevälisest riigist imporditud väikese väärtusega kaupade (kuni 22 eurot) maksuvabastus;
- Lihtsustatakse käibemaksukohustuse täitmist väikesaadetiste importimisel, millele ei rakendata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda;
- Lehtestatakse eraldi käibemaksuga maksustamise sätted isikutele, kes teevad kaupade kaugmüügi võimalikuks internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu.
MOSS deklaratsioonid
Praegust MOSS deklaratsiooni andmekoosseisu täiendatakse ning kehtestatakse ühtne EL piiriüleste tehingute käibedeklaratsioon (nn OSS deklaratsioon). Maksukohustuslased, kes võõrandavad kaupu ja osutavad teenuseid oma koduriigist teiste liikmesriikide lõpptarbijatele, võivad nende tehingute kajastamiseks kasutada OSS erikorda ning deklareerida ja tasuda käibemaksu kord kvartalis esitatava deklaratsiooni alusel. OSS deklaratsioonil kajastatakse tehingud liikmesriikide kaupa, märkides iga riigi kohta tasutava käibemaksusumma ja vastava riigi käibemaksumäära.
OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal. Üldreeglina hakatakse erikorda rakendama alates erikorraga liitumise avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kaupu on võõrandatud või erikorraga hõlmatud teenuseid on osutatud varem, on võimalik hakata erikorda rakendama enne järgneva kvartali esimest kuupäeva tingimusel, et erikorraga liitumise avaldus on esitatud hiljemalt teenuse osutamise või kauba võõrandamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on kas Eestis või sellises liikmesriigis, kus tal on püsiv tegevuskoht. Liikmesriigis, kus isik on registreeritud maksukohustuslaseks, samas riigis asuvatele lõpptarbijatele osutatavad teenused deklareeritakse selles riigis esitataval tavapärasel käibedeklaratsioonil. Neid teenuseid erikorra alusel ei deklareerita.
Allikad: Eesti Maksu- ja Tolliameti veebileht ning EPC Finance.
Loe siit veel:
E-kaubanduse statistika ja trendid aastal 2021
Mis on m-kaubandus ja miks see oluline on?
